Nagu Peter May Lewise triloogiale omane, nii saab tõde ka selle kolmandas raamatus selgeks ainult tänu pilguheitudele minevikku ja, nagu eelmiseski kahes, ei saa ühtegi suurt saladust päriselt maha matta, sest kangem kraam jääb alati idusid ajama ning aastakümnete jooksul võib sellest võrsuda midagi täiesti uut ja kurjakuulutavat.

Fin on asunud tööle ühe maavalduse turvaülemana, et võidelda organiseeritud röövpüüdjatega, kes ähvardavad maaomaniku tulust ilma jätta ja saare veekogud lõhest ning forellist tühjaks püüda. Põikpäiselt nõuab maaomanik, et Fin võtaks esimesena ette vähima ta muredest – Fini lapsepõlvesõbra: helge pea ja äkilise loomuga Whistleri, kes on elab renditalus renti maksmata ja püüab aeg-ajalt mõne kala endale toiduks. Vanad sõbrad komistavad üheskoos juhtlõngale, mis aitab hakata harutama aastakümnete tagust saladust.

Triloogia kolmandas osas leiavad lahenduse mitu olulist küsimust, mis on varasemates raamatutes lahtiseks jäänud. Lahenduse, mis sobib May kirjeldatud süngele ja tuulisele Lewise saarele selle äratuntavalt raske, mineviku taagast õhustikuga.


Loe edasi Lugemiselamuse lehelt